„Kaljul on mingi plekike pusa peal, üritas seda maha kraapida, korduvalt, aga edutult, pani kätu peale sinna. Vaevalt, et keegi peale minu seda nägi. Ärr muretse Kalju, ega see plekk nüüd nii suur ka pole.” Tegin enda erialapäeviku esimestelt lehekülgedelt lahti, seal seisis suurelt kirjas „ÄRA KARDA KALJUT, VASTA TA KÜSIMUSTELE!!!” „ÄRA KARDA LOLLINA TUNDUDA, RÄÄGI KALJUGA!” See kartus oli aukartus Sinu ees. Ma polnud palju lugenud, kogenud, näinud, mitte sinna poolegi. Sina olid see, kes sütitas minus teadasaamise huvi. Aitäh, et suunasid ja õpetasid meid, tekitasid huvi maailma ja elu vastu. Olid mulle, kui ka paljudele teistele rohkem kui lihtsalt õppejõud, ja nagu Sa isegi alati ütlesid, mitte midagi pole kunagi lihtsalt. Ja aitäh, et sundisid mind kleiti kandma, kuigi ma seda algselt koledal kombel vihkasin, ilmselt seda päeva poleks ilma Sinuga kohtumata kunagi tulnud kui Silva paneb endale juba vabatahtlikult kleidi selga. Aitäh, et olid olemas! Aitäh Sulle kõige eest! Aitäh!
0 Comments
|
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
April 2019
Categories |